Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga
juhtus toimunud oli. Ma astusin tlda, kus istus Napoleon kivistatud segadusest ja
hirmust. Ma tervitasin teda ja rkisin talle, et ma olen isiksus kaugest
tulevikust ja ma ei soovi halba. vaid kigest ainult natukene vestelda. Kui ta
lpuks aru sai, mis toimus tervitas ta mind vastu ja hakkas minuga juttu puhuma,
mitte just kuigi entusiastlikult. Ma nitasin talle vidinaid 21. sajandi ajastust,
millest ta pris vaimustusest oli. Ma ksitlesin teda palju, prisin tema
strateegiate kohta, kuidas ta oli mittekuskilt nii kaugele judnud ning kuidas ta
kogu seda impeeriumit koos hoida suudab.
Mdus tund, mdus kaks, kuni kitselt hakkasid kik sdurid mu mber vaikselt
rkama. Jtsin Napoleoniga hvasti, paludes vabandust tema ihukaitsjate prast ning
siis ma lahkusingi. Mul oli veel 3 tundi jnud enne kui ajamasinat jlle kasutada
sai. Otsisin vlja kaardi ja mrasin kindlaks ajamasina asukoha. Tnaval kndides
sain ma pris palju segaseid pilke, oma riietuse ning kaardi prast, mida ma kes
hoidsin