"mittekumuleeruv" - 1 õppematerjal

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine. See tähendas seda, et iga täiendav tootmistsükkel muutis kaupa kallimaks ning kauba hinnas sisalduv käibemaks maksustati veelkord käibemaksuga. Seetõttu võitsid need ettevõtjad, kes suutsid koondada võimalikult palju tootmisetappe ning hoidsid ära käibe tekkimise tootmisahelas. Nimetatud seaduse põhimõtete järgi, s.t kumuleeruvana, toimus Saksamaal maksustamine kuni 1968. aastani, kui jõustus juba mittekumuleeruv käibemaksuseadus. Ka aitas käibemaksu kehtestamisele kaasa sõda ja sellest tulenev rahavajadus. Alates 1871.a. olid Saksamaal maksutulud jagatud selliselt, et otsesed maksud laekusid liidumaadele ja kaudsed maksud liidule. Kaudsed maksud, nagu näiteks tollid, Esimese maailmasõja ajal ei laekunud, sest Saksamaa väliskaubandus kuivas kokku. Kuigi sellest reeglist hakati 20.sajandi alguses ja eriti Esimese maailmasõja ajal tegema erandeid, siis käibemaksu kehtestamisel 1918