b. Osa sõrmevahede alal paiknevaid rakke liigub sõrmede koostisse. c. Sõrmevahede kujunemine sõrmede vahealadel olevatel rakkudel mitoos blokeerib, rakud surevad ja jagunevad. d. Osa sõrmevaherakke liigub tulevaste sõrmede alale. Häired: 1) Liigsõrmsus võib olla funktsionaalne või ebafunktsionaalne lisasõrm on väike ja ebatüüpilises kohas. 2) Liitsõrmsus sõrmevahede mittekujunemine e. sõrmede mittelahknemine. Võib olla eraldatav, kui mõlemal sõrmel on luukude moodustunud. Mitteeraldatav, kui eraldi luid pole. 3) Lühisõrmsus puuduvad teatud sõrmelülid. 4) Telgsus väärarengud paiknevad kahel pool sümmeetriatelge. 5) Totaalmoone jäsemed ei sarnane õige kujuga. Kõrvalekalded 1) Ämbliksõrmsus sõrmeliigesed on paremini liikuvad. 2) Ülipikad sõrmed Lootekestad ..
2. välimuslik häire (kahevarbalisus, soomustõbi) 3. talitlushäired (albinism ei sünteesi metalli 2. suguliitelised 1. X-liitelised 1. dominantsed (pruunistunud hambaemail, kaltsiumi-fosfori vahekorra muutus veres) 2. retsessiivsed (hemofiilia ehk veritsustõbi, daltonism ehk värvipimesus) 2. Y-liitelised alati avalduvad (kõrvalestade liigkarvasus, munandite mittekujunemine) 2. polügeensed (mitu geeni on muutunud) Multifaktoriaalsed haigused mitme geeni koosmõjust (polügeensus) ja keskkonnast kujunevad haigused. Vajalik on mõlema teguri koostoime. Haigus Keskkondlikud riskitegurid ennetus/vältimine Skisofreenia Tugev ja pidev vaimne stress, teatud Mõõdukad elueesmärgid, kindel narkootikumid (kanep) päevareziim, nauteainete/vastavate
annaabi.ee 
