Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on
mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule.
Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus
absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima.
Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab
teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku
keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja
metafoorne. Samas on palju kirjandust, mille keel ei ole kujundlik.
Viimasel ajal räägitakse esteetilise funktsiooni ajaloolisusest. Kunst on see, mida
teatud ajastu kunstiks nimetab. J. Muzakovski: iga ese võib osutuda esteetilise
1
funktsiooni kandjaks. Rahvakunst oli algselt praktilise, nüüd esteetilise väärtusega.