Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
Varastele dialoogidele iseloomulikult on selleski kõneluse all eetiline temaatika, nimelt küsimus
“Mis on voorus?”. Sokrates palub siin oma vestluskaaslasel Menonil anda vooruse
olemusmääratlus, seejärel aga kummutab sokraatilise dialektika vaimus partneri poolt
väljapakutud määratlusi. Kui nii on läbianalüüsitud paar Menoni katset antud probleemi
lahendada ja nagu tavaliselt osutub, et ükski vastus pole mittekritiseeritav, ütleb Menon, et see
ettevõtmine – jõuda teadmisele selle kohta, mis on voorus – pole üldse teostatav. Ta võrdleb
mõtlemist teadmise otsimisega ja osutab sellele, et otsimine saab sihile viia vaid siis, kui teatakse,
mida otsitakse. Kui inimene üldse ei tea, mida ta otsib, siis ei leiaks ta otsitavat asja üles ka sel
juhul, kui ta peaks juhuslikult selle asja peale sattuma – asja äratundmine eeldab ju teadmist selle
kohta, mida otsitakse