Riikide tunnustamine Essee
riik eksisteerib ja tema valitseja on suveräänne, siis nii teda ka koheldakse. Kui aga üks riik
teise ära vallutab, siis kandub suveräänsus üle uuele valitsejale ja temaga tuleb edasi suhelda,
meeldib see või mitte. Tunnistati fakti, mitte õigust (või õigemini, fakt tekitaski õiguse) ja
ainus võimalus seda vaidlustada oli jätkata või alustada sõda.10
On mitmeid rahvusvahelise tunnustamise viise, mis erinevad üksteisest õiguslike tagajärgede
poolest. Riigi ja mittekonstitutsioonilisel teel võimule tulnud valitsuste suhtes kasutatakse
tunnustamist de facto11 ja de jure12. Mõlemal juhul on rida õiguslikke tagajärgi. Erinevus
seisab vaid tunnustamise alusel tekkinud õiguste ja kohustuste mahus.
9 Buchanan, Allen (1998) Democracy and secession, kogumikus National selfdetermination and
secession, ed. Margaret Moore, Oxford: Oxford University Press.
10 http://www.diplomaatia.ee/artikkel/mittetunnustamine-ja-rahvusvaheline-oigus/