Nõnda suudavad sinivetikad endale valida sobiva valgusega veekihi ning rohkendada fotosünteesi saagist. Mõõduka tuule korral lükatakse pindmisse veekihti tõusnud rakud kaldaäärsetesse soppidesse (#). Väiksemate kogumike puhul kannab kaldatuul peagi rakud järve tagasi, jätmata enda olemasolust üldjuhul mingit märki. Sestap tekivad ja kaovadki õitsengud mõnikord üleöö. Pindmistesse veekihtidesse võivad kerkida ka mittekoloonialised liigid, kuid need püsivad seal vaid tuulevaikse ilma korral. Väikseimgi lainetus segab nad tagasi veesambasse. Kuna üksiku raku mõõtmed jäävad alla kolooniate omale, on rakkude ujuvus tunduvalt kehvem. Sügavates rohketoitelistes järvedes võivad sinivetikad vohada ka mitme meetri sügavusel, jäädes nii märkamatuks. Enamik sügavamaid väikejärvi on suvel termiliselt kihistunud. Teisisõnu ei segune
Samas ühe visatud palli püüdmine ei valmista harilikult erilisi raskusi. Aktiivne kaitse Sageli suudavad suhteliselt väiksed ja nõrgad loomad end suure ja tugeva vaenlase vastu kaitsta ühiste jõupingutustega. Kõik lugejad on arvatavasti pealt näinud, kuidas väiksed linnud ühiselt ründavad suurt kulli või varest, kes nende pesadele liialt lähedale sattunud on. On hästi teada, et väiksed kajakad pesitsevad reeglina tihedamates kolooniates kui suured kajakad. Isegi teised, mittekoloonialised liigid eelistavad sageli pesitseda koos koloonialiste liikidega. Näiteks mitmed pardid valivad oma pesapaigaks meelsasti lärmakate kajakate koloonia, sest vaenlased on neil ühised. See, et ühenduses peitub jõud, on ka inimestele tuttav ammustest aegadest peale. Hea sõjavägi suudab peatada vaenlase, kes muidu kõiki ükshaaval rünnates kogu maa vallutaks. Iseloomulikuks näiteks on ka mitmesugused kodanikuühendused, nagu kaitseliit, parteid,
annaabi.ee 
