Füüsika konspekt
skalaarne väli; sellisesse väljas sattunud osakestele mõjub jõud ja nad hakkavad liikuma.
Vedeliku liikumist nim. voolamiseks ja seda uurib hüdrodünaamika.
Kui hüdrostaatika valemite tuletamisel lähtusime eeldusest, et tihedus on konstantne (ei sõltu
rõhust), siis nüüd peame tegema veel ühe lihtsustava eelduse. Selleks on takistuseta voolavus
e. sisehõõrdejõudude puudumine. Mis jõud need on ja millest sõltuvad, sellest edaspidi.
Takistuseta voolavat mittekokkusurutavat vedelikku nim. ideaalseks vedelikuks ning tema
abil tuletatakse hüdrodünaamika põhivalemid. Üleminek reaalsetele vedelikele tehakse hiljem
vastavate parandusliikmete sisseviimisega.
Kujutame lihtsuse mõttes torus voolavat vedelikku. Voolamiskiirust saame määrata kahel
viisil:
· märgistades mõne vedelikuosakese ning mõõtes selle kiirust nagu tahkete kehade
korral;
· mõõtes torust välja voolava vedeliku hulka.