reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta A) Vedelike peamised füüsikalised omadused Tihedus (kg/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku mass: � = �/ � . Erikaal (N/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku kaal: � = �� /V Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ning vedelikule mõjuvast rõhust. Vedelikku saab kokku suruda, kuid gaasiga võrreldes üsna tühisel määral Tavalistel tingimustel võib enamikke vedelikke suures rõhuvahemikus lugeda praktiliselt mittekokkusurutavaks (erandiks on hüdrauliline löök). Soojuspaisumine on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu all. Seda iseloomustab ruumpaisumistegur (K-1 ): �� = 1 �0 d� d� , B) Viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossus on vedeliku sisehõõrde mõõt. Kui laminaarsel voolamisel liiguvad vedeliku kihid üksteise suhtes erineva kiirusega, siis tekib hõõrdumine, mis
Erikaal vedeliku kaalu ja mahu suhe ehk mahuühiku kaal Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ning vedelikule mõjuvast rõhust. Kokkusurutavus- iseloomustab mahtkokkusurutavustegur v, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K. , kus V0- vedeliku algruumala, dV- ruumala muutus, dp- rõhumuutus. Rõhu suurenedes maht väheneb, sellest tuleb ka miinusmärk. Igapäevaarvutustes võib vedeliku lugeda mittekokkusurutavaks. Erandiks hüdrauliline löök. Soojuspaisumine on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu alla. Termiline paisumine. Iseloomustab ruumpaisumistegur K -1. Küttesüsteemides arvestatakse 0°-100°C muutub ruumala kuni 5%. Viskoosus vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Eristab ideaalseid vedelikke reaalsetest. Ideaalsetes vedelikes viskoossust ei arvutata
Voolamine vedelike ja gaaside liikumisvorm, milles avalduvad kõik lihtliikumise liigid translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Vedelike ja gaaside voolamist ning vastastikmõju kehadega uurivaid teadusharusid nimetatakse vastavalt hüdrodünaamikaks ja aerodünaamikaks. Ideaalne vedelik vedeliku mudel, milles ei arvesata tangensiaalseid pingeid voolavas vedelikus. st. ei arvestata sisehõõrdega. Samuti loetakse vedelikku mittekokkusurutavaks. Ka aerodünaamika kõige lihtsamates mudelites käsitletakse gaase kui ideaalseid vedelikke. Vektorväli on defineeritud, kui igale ruumipunktile seatakse vastavusse üks vektoriaalne suurus. Füüsikas tegeldakse peamiselt üheste ja pidevate vektorväljadega. Ühesuse puhul on igale ruumipunktile vastavusse seatud üks ja ainult üks vektor. Pidevuse korral puuduvad aga ruumis punktid, kus vektor pole määratud.
annaabi.ee 
