nivool arvuliselt võrdne nende nivoode vahele jääva ühikulise ristlõikega vertikaalse vedelikusamba kaaluga. ARCHIMEDESE SEADUS: Üleslükkejõu suuruse ja suuna määramiseks asendame keha tahkestatud vedeliku või gaasiga. Et see tahkestatud osa jääb tasakaalu, siis peab sellele mõjuva raskusjõu tasakaalustama tema pinnale mõjuvate rõhumisjõudude resultant. Samasugused pindjõud mõjuvad ka kehale endale ning nende resultant annabki üleslükkejõu. (joon.1) §37. Mittekokkusurutava vedeliku pidevuse võrrand. Ajavahemiku t lõiget S läbinud vedeliku ruumala Sv t, ajaühikus lõiget läbinud vedeliku ruumala on aga Sv. Oletame, et voolutoru on nii peenike, et selle igas lõikes võib kiirust konst. pidada. Kui vedelik ei ole kokkusurutav, s.o. tema tihedus on kõikjal ühesugune ning muutuda ei saa, siis vedeliku hulk kahe lõike S1 ja S2 vahel muutumatuks. (joon.2) Siit järeldub, et ajaühikus lõikeid S 1 ja S2 läbinud vedelikuruumalad peavad olema võrdsed: S1v1=S2v2
pidurdumise tulemusena. Dünaamiline rõhk kasvab võrdeliselt voolukiiruse ruuduga. Bernoulli seadus väidab, et voolavas keskkonnas on staatilise ja dünaamilise rõhu summa konstantne suurus ega sõltu voolamise kiirusest. Pidevuse võrrand on tegelikult voolava keskkonna mittekokkusurutavust väljendav matemaatiline seos v S = const., mis väidab, et muutuva ristlõikega torus on voolava mittekokkusurutava keskkonna puhul voolamise keskmise kiiruse ja toru ristlõikepindala korrutis konstantne suurus. Sisehõõrdetegur e. Viskoossus on suurus, mis iseloomustab gaasi või vedeliku viskoossust, st. sisehõõret. dv sisehõõrdetegur. dv on kiiruse On võrdeteguriks Newtoni valemis: F = S , kus dx dx
annaabi.ee 
