5. Tsiviilõiguse allikad ALLIKATE MÕISTED JA LIIGID (TsÜS § 2 lg1) Seadused – on tsiviilõiguse olulisemad allikad, riigikogu võtab vastu ja õiguse allikaks on ainult avaltatud seadused. Õigustloovad aktid ehk põhiseaduslikkule kontrollile allutatud, üldkohustuslikke norme sisaldavad. Individuaalakt võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmiseks ei sisaldada üldkohustulikke norme Euroopa Liidu õigus – jagunevad vahetult ja vahetult mittekohaldatavateks allikateaks. VKA koosneb õigusaktidest, mille kehtestamisest on vahetult osa võtnud liikmesriigid ja mis on ratifitseeritud kooskõlas riigi PSist tulenevate nõuetega. VMKA on driketiivid, mis on siduvad liikmesriigile selliselt, et need peavad olema üle võetud liikmesriigi õiguskorda liikmesriigi õigusaktiga. Euroopa Kohtu otsuses on samuti õigusallikas Välislepingud; - kahe või mitmepoolesed, ei seo lepingua kolmandaid riike
deklaratsioonid ning Euroopa Liidu poolt sõlmitud rahvusvahelised lepingud. Siia tuleb lisada veel ka Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtted, mille peamine kasutusalaks on esmase õiguse allikate tõlgendamine. Euroopa Liidu teisese õigusena on vahetult kohaldatavaks allikaks Euroopa Liidu määrused, mis on siseriikliku õiguskorra suhtes ülimuslik ja mille kohaldamiseks ei ole ette nähtud riigisiseseid kehtestamisprotseduure. Vahetult mittekohaldatavateks Euroopa Liidu õiguse allikateks on Euroopa Liidu direktiivid, mis tuleb liikmesriigil oma õiguskorda üle võtta ja vastava õigusliku korraldusena siseriiklikult kehtestada. Millises vormis ja millise meetodiga, on liikmesriigi otsustada. Täitmiseks on kohustuslikud üksnes sellised õiguse allikad, mis on avaldatud. See põhimõte kehtib nii Euroopa Liidu õigusallikate kui riigisiseste õigusallikate suhtes.
annaabi.ee 
