Vana-Kreeka
Zenoni mõttekaaslased kogunesid
Ateena agoraal asuvas sammaskojas (stoa) ja arutlusi esitati seal edasi-tagasi kõndides.
Inimesed vältisid seda paika, kuna just seal olid pärast Peloponnesose sõda (404 e. Kr.) võimu
haaranud türannid pol. vastaste üle kohut mõistnud. 403. demokr. taastati, kuid Stoa jäi nende
sündmuste tunnistajaks. Polise kodanikud vältisid seda kohta, kuid mitteateenlasest Zenonil
polnud süngeid mälestusi, ka puudus tal mittekodanikuna õigus kooli jaoks maad osta. Varem
olid selles kohas kogunenud poeedid, keda samuti oli nimetet stoikudeks.
Zenoni töödest on säilinud vaid fragmente, kõigi autorluski pole kindel. Jagas filosoofia
loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Loogika hõlmas tänapäeva mõisteis tunnetusteooriat,
keeleteooriat ja loogikat kitsamas täh-s. Mõiste `loogika' võttis kasutusele just Zenon (selle
teaduse rajaja Aristoteles kasutas mõistet `analüütika'). Kõik 3 filosoofia osa moodustasid
annaabi.ee 
