Aristotelese elulugu, loogika, õpetused
Aristotelese loogikat ning selle edasiarendusi tuntakse ka nime all traditsiooniline
loogika. Kuni XIX sajandi keskpaigani oligi see pea ainus loogika, mida üldiselt tunti. XIX
sajandi teisel poolel hakkas arenema kaasaegne loogika, mis tunneb rohkem loogikareegleid
kui Aristotelese loogika. Kaasaegset loogikat tuntakse ka nime all matemaatiline loogika.
Kaasaegse loogika jaotatakse klassikaliseks loogikaks ja arvukateks mitteklassikalisteks
loogikateks. Klassikaline osa koosneb lausearvutusest ja predikaatarvutusest ning peab kinni
Aristotelese loogika kolmest põhiseadusest. Mitteklassikalised loogikad aga kas rikuvad
mõnda neist kolmest põhiseadusest või siis tegelevad küsimustega, mida varem polnud
põhjalikult uuritud. Seejuures on nii mõnegi mitteklassikalise loogika juuri leitud juba
antiikajast, kaasaarvatud Aristotelese enda kirjutistest.
Aristotelese loogika jaguneb kolmeks osaks:
1. Järeldusõpetus e
annaabi.ee 
