"mittekirjakeelseid" - 1 õppematerjal

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

Eesti suuline ja kirjalik keel 1: korpusepõhine statistika Sõnarühmade sageduserinevused: neli paralleelkorpust: suuline argikõne, suuline avalik kõne, 1990. aastate ilukirjandus ja 1990. aastate ajakirjandus. Ajakirjanduskorpus ca 232 000 tekstisõna, ilukirjandus 366 500, suuline argikõne 52 000, avalik kõne 38 000. Kõne ja kiri ­ kõnes vähem sünonüüme kui kirjas, kõnes lühemad sõnad kui kirjas, kõnes kasutatakse rohkem mittekirjakeelseid lühemaid vorme(se, sis, vä), üneeme(noh, õõ, ee), suhtlussõnad(ahah,mhm,jah, jaa), muud partiklid(eksole, noo), koha ja aja proadverbid(siin, seal siis, nüüd), modaalid(saab, vaja, tuleb). Kirjas kasutatakse sagedamini konkreetseid koha ja ajasõnu(ees, läbi, vastu), nimisõnu, sõnu pole/polnud. Kõnes on sõnu, mis rikuvad kirjakeele liitsõnamoodustuse põhimõtteid. Sõnu hääldatakse kõnes tihti kokku ning need võivad jääda püsivateks