Uudise alused: Allikatele viitamine
See tagab usalduse lehe vastu. Täpsuse tagamiseks tuleb tegelda
mitme probleemiga.
Esiteks, tsitaat võib pärineda kirjalikust või suulisest tekstist. Kirjaliku tekstiga probleeme ei
ole, aga suulise teksti puhul tuleb aga teha suuline tekst kirjalikuks. Probleemiks on ka
võõrkeelsed tsitaadid. Ja allikas ei pruugi kõnelda soravalt ja võib ise eksida.
Tsitaat ja kirjakeel
Probleem on see, et enamus tsitaadid on suulised ja sisaldavad argikeelt, slängi, murret ehk
mitte kirjakeelt.
Mittekirjakeelne sõnavara. Ajakirjandus kasutab tavaliselt kirjakeelt ja kõvades uudistes
ainult kirjakeelt. Ehk tsitaadis ei saa kasutada kirjakeelest kõrvale minevaid väljendusi.
• Ära tuleb jätta tsitaadid, mis on vulgaarsed, roppustega jne. Võib esitada siis, kui
selleks on suur vajadus. Kui ei saa ära jätta neid, siis asendada ropud sõnud
väljajätumärkidega.
• Murde kasutamine on keerukas küsimus, kuna murre võib näidata inimest harimatuna.