Nekroos, apoptoos ja surm - kusimused ja vastused
koolnuhüpostaas ilmnevad 3-6 tundi peale surma- allasetsevate
kehaosade nahas lillakas-punased alad (pealevajutamisel kahvatuvad). Hilised
koolnulaigud ehk koolnuimbitsioon tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs
(vere punaliblede lagunemine) ja tumepunased koolnulaigud ei muutu enam
vajutamisel heledamaks.
pealesurmne verehüübimine- südameõõntes ja suurtes veresoontes moodustuvad
elastsed, siledad, rohkesti hargnevad, sooneseinale mittekinnituvad hüübed
(elupuhuselt tekkinud hüübed on tuhmid, rabedad, vähehargnevad). Hüübeid tekib
aeglase surma korral suuremal hulgal, lämbuse ehk asfüksia korral jääb veri vedelaks.
Koolnulaostus:
autolüüs ehk iselahustus- hapnikuvaeguse ja ensüümide mõjul tekivad
rakkudes muutused, mis sarnanevad elavas organismis toimuvale nekroosile
autodigestsioon- kudede lagunemine seedeensüümide vahendusel, näit