1861. aastal fosforiidi teaduslik uurimine, Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis tähelepanu oobolusfosforiidile 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" , Tallinna lähedal Iru küla juures. 1922. aastal hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. 1924. aastal piiritleti Ülgase maardla (esimene kaevandus ja rikastusvabrik (50 töölist kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas). Fosforiidijahu tootmine. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Mujal maailmas veel Siber, Kaljumäed. 1938. aastani töötas Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik 1940. aastal uus kaevandus Maardu mõisas 1954. aastal Maardu karjäär avati, allmaakaevandus suleti 1991. aastani, kui Eestis lõpetati fosforiidi kaevandamine. Ülgas(t)el kaevandati käsitsi, kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Click to edit Master text styles Second level
m) ja on väga õhukesed. (Raudsep jt, 1993) Lääne-Virumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad, Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis samanimeline kaevandatav maardla. Tootsa kihi paksus 1,5 - 12,5 meetrit, keskmiselt 2-3 meetrit. Ida-Virumaa fosforiidimaardlad Aseri-Saka ja Narva piirkonnas on naabruses asuvatest vaesemad. Eesti fosforiidimaardla oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Hiljem on selliseid fosforiite, kus purdmaterjalis olevat fosfaatset ainet esindavad väljasurnud käsijalgsete jäänused, leitud mujaltki (Siber, Kaljumäed). (www.ut.ee) Joonis 3. Fosforiidileiukohtade paiknemine, piiritletud alal Kesk- ja Lõuna-Eestis fosforiidikihid puuduvad. (www.ut.ee) 4. TULEVIKUPERSPEKTIIVID Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud põhiliselt kaks probleemi: 1
annaabi.ee 
