EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
vormi, rohkem sisu”.
• Keelemärgi indeksilisuse küsimus. Deiktilised väljendid võivad saada laiemas mõttes indeksilise
tõlgenduse, kuna nad on objektiivses seoses keele „osutusväljaga”. Nt Maja minu ees (deiktiline
orientatsioon).
Sõna kui keelemärk
• Juba Aristoteles väitnud: meie suhtlemine, mõtlemine ja tegevus toimub asendajate, märkide abil.
• On oluline vahet teha keelelistel ja mittekeelelistel märkidel.
• Mittekeelelistele märkidele on lingvistikas tähelepanu pöörama hakatud alles viimastel
aastakümnetel.
• Kommunikatsiooni õnnestumises on mittekeelelistel märkidel vahel olulisemgi roll kui sõnadel ja
lausetel.
Keelemärgi osad
Keelemärgil on kaks osa:
1) formatiiv (märgi vormipool, signifikant, tähistaja) – see on produtseeritav ja reprodutseeritav
üksus. Formatiiv esineb psüühilise märgikujuna, mis on keeleloome ja -vastuvõtu mentaalne