Tõlketeooria
alates, igamehe enda asjatundjaks toimuse suhtes, millega ta sõnastab oma mõtteid ja suhtleb.
Ta peab üksnes arvestama LOOGIKA või MÕISTUSE ja ühist aluspinda, mis arvatakse
olevat temal ja kõigil teistel.
Loomupärane loogika ütleb, et RÄÄKIMINE on üksnes ebaoluline toimus, mis on rangelt
seotud suhtlemise, mitte aga kujutluste sõnastamisega. RÄÄKIMINE või keele kasutamine
peab eeldatavasti ainult "väljendama" seda, mis on olemuslikult juba sõnastatud
mittekeeleliselt. SÕNASTAMINE on mõtteks või mõtlemiseks nimetatud iseseisev toimus,
mille kohta arvatakse, et suuresti see ei sõltu üksikute keelte loomusest. Keeltel on
grammatikad, mis eelduste kohaselt on ainult kokkuleppelise ja ühiskondliku õigsuse normid,
kuid arvatakse, et keele kasutamist ei juhi niivõrd need, vaid õige, mõistuspärane või arukas
MÕTLEMINE.
Selle vaateviisi järgi ei sõltu MÕTE grammatikast, vaid loogika- või mõistuseseadustest,
annaabi.ee 
