A method of language sampling kokkuvõte
Ruhlen jaotab kõik
keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole
keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina). 16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt
klassifitseerimata.
1.2.2. Geneetiline klassifikatsioon ja stratifikatsioon.
Põhjus, miks keelte uurimisel kasutatakse geneetilist klassifikatsiooni on see, et see pakub
hea viisi keelte stratifitseerimiseks. See tähendab, et keeled jaotatakse mittekattuvatesse
kategooriatesse, mis praegusel juhul on geneetilised grupid. Stratifikatsioon ei tee mitte ainult
uurimist efektiivsemaks, vaid aitab luua ka suure lingvistilise varieeruvusega valimeid.
Stratifikatsioon on ainult võimalik, kui kõik keeled on kategoriseeritud väga põhjalikult (siin ja
ka edaspidi jätame kõrvale 16 keelt, mis Ruhleni käsitluse põhjal on kategoriseerimata).
1.2.3. Geneetilised keelepuud ja lingvistiline mitmekesisus (slaid)