Lihtne juhuslik valik :Valik tehakse nii, et kõikidel üldkogumi liikmetel on võrdne tõenäosus sattuda valimisse. (N.ö. klassikaline "urnimeetod" nagu loteriis on lihtne juhuslik valik). Süstemaatiline juhuslik valik e. sammuga valik: Valimiloendist valitakse elemendid teatud intervalli järele. Tähtis on, et alguspunkt esimesele intervallile valitaks juhuslikult. Kihistatud valik :Üldkogum jaotatakse enne valimi võtmist ühe või mitme tunnuse põhjal üksteisega mittekattuvateks rühmadeks e. kihtideks. Valik tehakse kihtide sees. Kihtide osakaal üldkogumis peab olema uurijale teada. Mitmeastmeline valik: Valim moodustatakse mitme sammuga, kuni viimaks jõutakse huvipakkuvate uuritavateni. Seda meetodit rakendatakse, kui uuritavad on selgelt rühmitunud kobaratesse. 10.Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment, küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus
vabastamise teel) nii, et ükski ühtede intervall ei omaks ühisosa ühegi nullide intervalliga. Sellisel laiendusel võib abivahendina kasutada nn. ortogonaalsusfunktsiooni #, mis on kirjeldatud järgnevalt: # 0 1 - 0 0 1 0 1 1 0 0 - 0 0 0 Rakendatuna intervallide paarile näitab funktsioon #, milliste argumentide järgi on intervallid ortogonaalsed (s.o. teatud argument on ühes intrvallis 0, teises 1). Kahte intervalli nimetame mittekattuvateks, kui nad on ortogonaalsed vähemalt ühe argumendi järgi. Kui intervallid on ortogonaalsed mitme argumendi järgi, võib osa argumente vabastada (s.o intervalli suurendada ehk vastavat konjunktsiooni lühendada). · Näide 1 23 1_ intervallides_000- ,0 - 01 f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = 0_ intervallides_ - 1001011 ,
Sellisel laiendusel võib abivahendina kasutada nn. ortogonaalsusfunktsiooni #, mis on kirjeldatud järgnevalt: # 0 1 - 0 0 1 0 1 1 0 0 - 0 0 0 Rakendatuna intervallide paarile näitab funktsioon #, milliste argumentide järgi on intervallid ortogonaalsed (s.o. teatud argument on ühes intrvallis 0, teises 1). Kahte intervalli nimetame mittekattuvateks, kui nad on ortogonaalsed vähemalt ühe argumendi järgi. Kui intervallid on ortogonaalsed mitme argumendi järgi, võib osa argumente vabastada (s.o intervalli suurendada ehk vastavat konjunktsiooni lühendada). Näide 1 1_ intervallides_000,0 01 f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = 0_ intervallides_ 1001011 , _ ülejäänud _ määramispiirkonnas