Kuigi 802.11a töögrupp alustas tööd enne 802.11b töögruppi jõuti kasutatava tulemuseni hiljem, 2001 aasta lõpus. Edastuskiirust on suurendatud teoreetilise kiiruseni 54 Mb/s. Keskmine läbilaskevõime on 20 kuni 36 Mb/s. Standardi 802.11a kohaselt kasutatakse sagedust 5,8GHz. Modulatsiooniviisina kasutatakse OFDM (orthogonal frequency division multiplexing) ortogonaalset sagedusmultipleksimist koos kvadratuurse amplituudmodulatsiooniga (QAM). Kasutatakse 12 üksteisega mittekattuvat kanalit. Madalamate sagedustega võrreldes on väiksem peegelduste mõju levile. 802.11a võrkude tegevusulatus on kõrgema kasutatava sageduse tõttu väiksem, ulatudes 90 meetrini. Standardid 802.11a ja 802.11b ei ole omavahel ühilduvad Standard 802.11g kinnitati 2003 aastal. See on ühilduv standardiga 802.11b ja võimaldab teoreetilist edastuskiirust 54Mb/s (praktiliselt 20 kuni 30 Mb/s) ning töötab sagedusalas 2,4 GHz. 802.11g kohased seadmed on sarnaselt 802
Kuigi 802.11a töögrupp alustas tööd enne 802.11b töögruppi jõuti kasutatava tulemuseni hiljem, 2001 aasta lõpus. Edastuskiirust on suurendatud teoreetilise kiiruseni 54 Mb/s. Keskmine läbilaskevõime on 20 kuni 36 Mb/s. Standardi 802.11a kohaselt kasutatakse sagedust 5,8GHz. Modulatsiooniviisina kasutatakse OFDM (orthogonal frequency division multiplexing) ortogonaalset sagedusmultipleksimist koos kvadratuurse amplituudmodulatsiooniga (QAM). Kasutatakse 12 üksteisega mittekattuvat kanalit. Madalamate sagedustega võrreldes on väiksem peegelduste mõju levile. 802.11a võrkude tegevusulatus on kõrgema kasutatava sageduse tõttu väiksem, ulatudes 90 meetrini. Standardid 802.11a ja 802.11b ei ole omavahel ühilduvad Standard 802.11g kinnitati 2003 aastal. See on ühilduv standardiga 802.11b ja võimaldab teoreetilist edastuskiirust 54Mb/s (praktiliselt 20 kuni 30 Mb/s) ning töötab sagedusalas 2,4 GHz. 802.11g kohased seadmed on sarnaselt 802