tabelite abil. Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ja vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks (Jagomägi, 1999). Teemakaartide peamisteks kvaliteedinäitajateks on: · loetavus · mitmeplaanilisus · esteetilisus · mugav kasutatavus · sisu korrektsus Nimetatud kvaliteedinäitajad on üksteisest suhteliselt sõltumatud, näiteks korrektse sisuga kaart võib olla loetamatu, esteetiliselt nauditav kaart mittekasutav. Kõige tüüpilisem viga on teemakaartide ebaülevaatlik värvivalik. 2.1 Kaardi loetavus Kaart on loetav, kui kõik kaardielemendid on üksteisest eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning loogiliselt kokkukuuluv info kergesti seostatav. Loetavust mõjutab otseselt trükikvaliteet. Kaardi loetavust parandab sobiva kirjatüübi ning suuruse valik, kohanimede reeglipärane paigutamine jms (Jagomägi, 1999).
Puuduseks ei saa pidada seda, et põhiseadust ei täiendatud vastukaaluks riigi suveräänsust rõhutavale PS §-le 1 sätetega riigi suveräänsuse jagatavusest, supranatsionaalsele tasandile delegeerimise või mitmetasandilist teostamist sätestava normiga, nagu mitmed õiguskirjanduses välja pakutud lahendused sisaldasid (vt PSTS komm p 3). Kui õigusala asjatundjate arusaamad suveräänsuse olemusest erinevad sedavõrd, et isegi terminit ,,suveräänsus" mittekasutav ja riiklikku ,,sõltumatust" rõhutav PS § 1 võimaldas diskussiooni laiaulatuslikke siseriikliku elu valdkondi reguleeriva Euroopa Liidu õiguse Eesti õiguse suhtes ülimuslikuna kohaldamisest (vt PSTS komm p-d 4 ja 8), ei oleks ,,suveräänsuse" või ,,riigivõimu delegeerimist" või ,,mitmetasandilist teostamist" sätestav norm toonud lisaväärtust rahva õigusteadvusesse riigiõigusliku paradigma muudatuse sisseviimise seisukohast. Taandub ju lõppastmes suveräänsuse
annaabi.ee 
