Tööturu ja hõive probleemid Eestis
palgamäära taseme ja hõivatute arvu. Mudel toetub kahele postulaadile:
1) palk võrdub töö piirproduktiga (W/p = MPl). Tähendab, et firmad palkavad töölisi
seni, kuni viimasena palgatud töölise palk saab võrdseks töölise poolt loodava tuluga. Tuleneb
sellest, et töötajate arvu suurenedes hakkab tööviljakus ühe töötaja kohta vähenema. On
aluseks tööjõu nõudluskõvera joonestamisel.
2) palk on võrdne töö marginaalse (piir) mittekasulikkusega. Tähendab, teatud tööaja
ja palga puhul on piir, kus mittetöötamine kaalub üles töötamise eelised, ehk vaba aeg on
kasulikum ja väärtuslikum kui töötamine pakutava palga eest. On aluseks tööjõu
pakkumiskõvera joonestamisel.
Neoklassikaline tööturu mudel toimib isereguleerivana siis, kui palgad ja hinnad on
paindlikud (töölised nõustuvad madalama palgaga ja töötajate arv jääb samaks). Madalamad
hinnad suurendavad nõudlust ja ergutavad tootmise laiendamist