lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks. Arvutada mööduv ehk karbonaatkaredus tiitrimisel kulunud HCl lahuse ruumala järgi (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed : VKulunud HCl 2,5 (cm3) CHCl 1,01267 Arvutused: Mööduv karedus = = 12,66 mgmol dm-3 Järelduses: Katse tulemused näitasid, et mööduv karedus on väiksem, kui üldkaredus (kuna üldkaredus koosnebki mööduvast ehk karbonaatsest ja püsivast ehk mittekarbonaatsest karedusest). Samas saime me vee kareduse kordades kõrgema, kui kraanivesi tegelikult olema peaks. Seetõttu arvan, et keegi üritas meie tööd saboteerida, lisades hetkel, mil me ei vaadanud, meie veeklaasi kaltsium, magneesium ja kaalium soolasid. Mööduva kareduse saime 12,66 mis karedusskaalal on 6,33 mg-ekv/l , mis on aga juba ka kare vesi (sellele lisandub veel mitte mööduv karedus) seega minu teooria peaks paika pidama, et keegi saboteeris meie tööd.
lahustunud sooladest moodustavad kloriidid – põhiliselt NaCl – ligi 70%. Laeva mageveemahutites ja –süsteemides oleva vee kloriidide sisalduse suurenemine viitab merevee sattumisele magevette vigastuste või ebatiheduste tõttu. Vee karedus iseloomustab kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldust selles, mis põhjustab katlakivi teke katla küttepindadel ja kollektorites. Kaltsiumi- ja magneesiumisoolade keemilise koostise järgi koosneb vee üldkaredus karbonaatsest ja mittekarbonaatsest karedusest. Karbonaatset karedust põhjustavad vees lahustuvad vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 . Vee keemistemperatuuril lagunevad need vees praktiliselt mittelahustuvateks kaltsiumkarbonaadiks CaCO3 ja magneesiumhüdro-ksiidiks Mg(OH)2, millised langevad suuremalt osalt katlaveest katlamudana välja: Seetõttu on nimetatakse karbonaatset karedust ka ajutiseks (mööduvaks) ning määravat tähtsust katlakivi tekkeprotsessis ei oma.
annaabi.ee 
