Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
kõlbelise käitumise tingimus.
Samas poleks akrasia-argument Sokratese silmis arvatavasti kehtiv olnud. Nimelt paistab ta
olevat käsitanud arete`t techne-tüüpi teadmisena. Techne sisaldab endas nii “teadmist, et” kui ka
“teadmist, kuidas”, ja seda niisugusel viisil, et kes tõesti teab, see ka paratamatult toimib
vastavalt. Kui arete on iseloomustatud kõlbelise techne`na, siis mõistetakse teda justkui kõlbelise
vilumusena, mis on saanud osaks inimese käitumiseviisist – ta on mittekaotatav, eksimisvõimetu
oskus. Need, kes on tõeliselt omandanud arete, ei saa ka olla teisiti, kui arete`t praktiseerides, st.
kõlbeliselt toimides.
Teine asi, mida Aristoteles Sokratesele ette heidab, on see, et viimane on õigustamatult samastanud
teoreetilise ja praktilise teadmise. Mõistmaks seda etteheidet, on vaja tunda Aristotelese õpetust teoreetilise
ja praktilise teadmise erinevusest. Hakkamata seda teemat siinkohal üksikasjalikumalt käsitlema, olgu
annaabi.ee 
