Eesti okupeerimine + Talvesõda
valitsus lkkas pakkumise tagasi.
Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda
vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila
klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset".
Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km piirist
lnde. Soomlased eitasid vastutust juhtunu eest ja keeldusid piiride
muutmisest. Nukogude Liit kasutas seda 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest
mittekalletungi lepingust (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks) taganemise
ettekndeks.
Sjategevus
Nukogude ved tungisid Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve
piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid niteks Helsingi ja
Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid eelnevalt valmis ehitanud Mannerheimi
liini, mis murti 1940. aastal lbi.
Rnnates Soomet rikkus NSVL tsiselt Nukogude Liidu ja Soome vahel jus
olnud mittekallaletungi pakti, Tartu rahulepingut, lepingut piirikonfliktide