Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
poolt.
Vastustas Balti riikide teket ja püüdis elimineerida teiste suurriikide mõju. Mitte lasta tekkida
Balti liitu, seda eriti Poola juhtimisel. Vilniuse konflikti püüdis Venemaa põlistada ning
Poola-Leedu konflikti kaudu takistada Balti riikide koostöö tekkimist.
Sel eesmärgil välistas N.L lepingud, kus Eesti, Läti, Leedu oleksid esinenud rühmana ja eelistas
kahepoolseid kokkuleppeid.
10
Nii toimis ta 1926.a., tehes ettepaneku mittekallaletungileppe sõlmimiseks esmalt Poolale ja
Leedule, seejärel Eestile ja Lätile. Eesti poolel ei andnud see esialgu tulemust. 1932 alles see,
siis ka Lätiga, Eestiga ja Soomega erinevatel aegadel.
Suhted N.Liiduga panid Eesti kuulumise Rahvasteliitu tõsiselt proovile. Genfist otsiti toetust
N.L. võimaliku agressiooni vastu. Samas nõudis N.L., et Eesti loobuks koostööst
Rahvasteliiduga. 1926-1927 pakkus N.L. Eestile mittekallaletungilepingut, see oli tegelikult
annaabi.ee 
