uue normi, kehtestatakse selle otsusega alati ka hälbiv käitumine. Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille Ühiskonna enamuse käitumine mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks abil äärmuslikku, s.o normidest kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku määratletakse hälbiva käitumisena. hulgas (Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks 8. Vägivald spordis (kirjelda põhimõisteid vägivald, agressiivsus; nimeta olulisemad reegliteks
olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille abil mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku hulgas (Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks reegliteks. Spordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused ja võimed; looduslik ja tehislik keskkond; aastaajad; tehnoloogia täiustumine või uued
annaabi.ee 
