isegi vastupidiseks. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. Kui selleks iooniks on potentsiaali määrav ioon, siis sellise elektrolüüdi kontsentratsiooni tõstmine võib tõsta kolloidosakese potentsiaali 0 (vaata järgnevat joonist). Lisatava potentsiaalimäärava iooniga paaris olev ioon, mis on samanimeline vastasiooniga, on omakorda võimeline kaksikkihti kokku suruma. Väikese koguse mitteindiferentse elektrolüüdi lisamisel ilmneb loetletud esimene mõju ( potentsiaali määravate ioonide kontsentratsiooni tõusu mõjul 0 suurenemine). Kui aga lisame palju mitteindiferentset elektrolüüti, siis tuuma pinnal adsorbse kihi moodustumine potentsiaali määravatest ioonidest lõpeb ja valitsevaks saab teine põhjus vastasioonide poolt difusioonikihi kokkusurumine. Seetõttu järgneval joonisel esitatud -potentsiaal esialgu
Uurime mis selle tagajärjel toimub. Nagu näeme, tseeta potentsiaal väheneb. Lõpuks võime järeldada, et suurema raadiusega vastasiooni lisamisel väheneb see veelgi kiiremini. Kui aga vastasiooni peab välja vahetama (vahetusadsorptsioon), siis võib olukord olla teine. Kui vahetada välja ühevalentsed vastasioonid kahe või kolmevalentsete vastu, võib potentsiaal muutuda suurel määral või isegi märki vahetada. Samas vahetamise järgselt jätkub protsess nagu ülal. Mitteindiferentse elektrolüüdi mõju Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Mitteindiferentses elektroodis võib üks ioon lisanduda laengut määravatele ioonidele. Selle tagajärjel võib kasvada nii kasvab ka elektroodpotentsiaal (1-2), tseeta-potentsiaal kasvab Kui aga lisada seda rohkem, siis toimub uus protsess.