PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
huvi puudumisest hoolimata) punkarite seltskonnas viibida. Nii Tõnu Trubetsky167 kui Anti
Pathique168 ütlevad, et punkringkondades märkimisväärne hulk naisi, kes küll ise punkarid
polnud, kuid kuna nende peigmees seda oli, püüdsid neiud nende stiili jäljendada, kusjuures
huvitav on, et pärast lahkuminekut toimus nende neidude „tagasipöördumine tavalisusesse.“
Merca meenutab üht ilmekat juhtumit, mis illustreerib mitteideeliste kaasajooksikute olemust
pungiskenes. Nimelt olid Merca tuttavad punkarid läinud seltskonnaga „Varblase“ kohvikust
Rannamõisa kanti loodusesse lõket tegema ning õlut jooma, võttes kohvikust kaasa ka ühe
tundmatu mittepunkarist neiu, kes nende seltskonnaga seal liitunud oli. Koosistumisel tundis
neiu, et ei saa punkaritelt piisavalt tähelepanu ning küsis (saamata ilmselt pungi ideelisest
poolest aru) „Kuidas ma saan punkariks? Ma nii väga tahan!“ mispeale punkarid jäid teda