"mittehelilistena" - 1 õppematerjal

Eesti sotsiolektide seisund

aastatega on sügavalt muutunud need hääldusnähud, mille vastu Ariste tollal sõna võttis, kuna need olid tema arvates õigehäälduse seisukohast ebasobivad või valed. Põhiosas olid need saksapärasused, vähem venepärasused, mille taustaks omaaegne saksa ja vene keel kui kõrgema hariduse keeled ja nende kõrge prestiiz. Tänapäevased õigehäälduse alused ja sellega seotud probleemsed kohad on Kraudi arvates nt järgmised: selge väldete eristamine; klusiilide ja s hääldamine mittehelilistena; hääldatakse s, mitte s; sõna algul on kaashäälikud ühekordsed; sõna alguses hääldatakse h, mitte ch või vene h; v ei hääldata f; palataliseeruvad l, n, s, t/d pearõhulise silbi vokaali järel, mitte tagapool ja mitte sõna alguses; diftongid hääldatakse diftongidena, mitte pikkade vokaalidena (päev, mitte pääv). Lisaks toob ta välja hääldusprobleeme, mis seostuvad eeskätt argisituatsioonide ja kiirkõnega: häälikud ei tohiks redutseeruda, kaduda või madalduda