Võnkumise kulgevat liikumist nimetatakse laineks. Võnkumise toimumiseks on vajalik mitme keha või objekti ehk võnkumisvõimelise süsteemi olemasolu. Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumised jagunevad harmoonilisteks võnkumisteks ja mitteharmoonilisteks võnkumisteks. Välismõju toimimise järgi liigitatakse võnkumisi: · vabavõnkumine · sundvõnkumine · isevõnkumine Võnkuvas süsteemis mõjuvad mitmesugused jõud, kuid erilise tähtsusega on nii nimetatud taastav jõud, mis võnkumise põhjustabki. Peale taastava jõu mõjuvad süsteemis veel takistavad jõud, mis jagunevad kolme rühma: · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiirusega.
Võnkumise tingimused Võnkumise toimumiseks on vajalik mitme keha või objekti ehk võnkumisvõimelise süsteemi olemasolu. Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. Harmoonilised ja mitteharmoonilised võnkumised Võnkumised jagunevad harmoonilisteks võnkumisteks ja mitteharmoonilisteks võnkumisteks. Liigitus välismõju toimimise järgi Välismõju toimimise järgi liigitatakse võnkumisi: · vabavõnkumine · sundvõnkumine · isevõnkumine Jõud võnkuvas süsteemis Võnkuvas süsteemis mõjuvad mitmesugused jõud, kuid erilise tähtsusega on nii nimetatud taastav jõud, mis võnkumise põhjustabki. Peale taastava jõu mõjuvad süsteemis veel takistavad jõud, mis jagunevad kolme rühma: · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiirusega.
keha asend ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat (kaugus või nurk). Võnkumise kulgevat liikumist nimetatakse laineks. Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumised jagunevad harmoonilisteks võnkumisteks ja mitteharmoonilisteks võnkumisteks. Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2 Dioptria (lühend dpt, varem dptr) on läätse optilise tugevuse mõõtühik. Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meter. · Eesliited ja kordsed Kordsus Eesliide 109 giga- 6 10 mega- 3 10 kilo- 10-1 detsi- -2 10 senti- 10-3 milli-
annaabi.ee 
