Gerard Genette, „Narrative Discourse“
mooduse(mood) ja hääle(voice), nimetades neid kokku kui lihtsalt "vaatepunkt" ja
alahinnates sellega nende eristatavust. Genette eristab kaks instantsi:
Kes näeb ? (vaatepunkt, fokalisatsioon) ja Kes räägib? (jutustamine).
"Kes näeb?" küsimuse tarvis võtab kasutusele abstraktse termini fokalisatsioon
(focalization)- ,,jutustamise fookus" ning jagab selle kolmeks eri tüübiks:
1) Nullfokalisatsioon ehk mittefokaliseeritud: Jutustaja > Tegelane; "piirangut pole"
Kõikvõimas jutustaja, kes teab rohkem kui Tegelane, täpsemini: ütleb rohkem, kui tegelased
teavad; nn vaade tagantpoolt. (klassikaline tüüp)
2) Sisemine (intra-) fokalisatsioon: Jutustaja = Tegelane; "piirang on sisemine"
Jutustaja ütleb ainult seda, mida antud tegelane teab.
Sisemine fokalisatsioon saab olla:
a) parandatud, kus kõik läheb läbi tegelase (The Ambassadors, Strether); peaaegu kunagi ei jääta
annaabi.ee 
