Prantsusmaa
kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole neist laulatatakse kiriklikult, kuid
pihil käivad vähesed. Alates 19. sajandist peale on kirik olnud riigist lahutatud.
Kuna prantslased ei võta katolitsismi tõsiselt, kalduvad nad teistesse usunditesse
umbusklikult suhtuma. Nii nagu nad panevad pahaks Vatikani piiramatut võimu, ei salli
7
nad ka mitteeuroopalike usundite pealetükkivust. Käib sõnasõda tüdrukute pärast, kes
kannavad koolis loori.
4. TAVAD JA KOMBED
Prantslased tahavad olla sõltumatud nii poliitikas kui ka äris. Nad elavad omas
maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Teistest maadest ei tea nad peaaegu mitte
midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia
kohta. Üldiselt suhtuvad nad välismaalastesse siiski küllaltki meeldivalt ei positiivselt
annaabi.ee 
