Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Kuivõrd Esimene Printsiip on eristamatus ning mitteolemine,
siis Jungi jaoks on individuatsioon esmaseks imperatiiviks kogu tema õpetuses. Esimese
Printsiibiga ei tule tema järgi mitte ,,kokku sulada", vaid kasutada selle poolt antavat jõudu, et
maksimaalselt eristuda ning oma seesmine areng viia igakülgse täiuseni.
,,Teie küsite: mis kahju see teeb, kui ei eristuta? Kui me ei eristu, siis me satume enda olemuse
suhtes väljapoole, Loome suhtes väljapoole, ja me langeme mitteerinevusse, mis on Pleroma
teine omadus. Me langeme Pleromasse endasse ja lakkame olemast Loome. Me lahustume
Eimiskis.
See on Loome surm. Niisiis, me sureme sellisel määral, mil me ei eristu." (JUNG 2004:343)
Taoline mõtteviis on muidugi olemuslikus mõttes läänelik. Ida mõtteviis ning taoism sealhulgas
kujutab endast eluvaadet ,,miinusmärgiga": nimetu, kujuta, tegevuse puudumine, ihadest
vabanemine - kõik eitavad ideed. (TANG YI- JIE 1991:64) Seega käib kogu mõttesuund