Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
me langeme mitteerinevusse, mis on Pleroma teine omadus. Me langeme Pleromasse endasse ja
lakkame olemast Loome. Me lahustume Eimiskis.
See on Loome surm. Niisiis, me sureme sellisel määral, mil me ei eristu. Seepärast on Loome
loomulikuks püüdluseks eristumine vastupidiselt ürgalgsele, hädaohtlikule võrdsustumisele.
Selle nimeks on PRINCIPIUM INDIVIDUATIONIS. See printsiip on Loome olemus. Selles te
näete, mispärast mitteerinevus ja mitteeraldumine on Loomele suureks hädaohuks.
See ongi põhjus, miks me peame Pleroma omadused eristama. Need omadused kujutavad
endast vastandite paare, nagu:
olemuslik & mitteolemuslik,
täius & tühjus,
elav & surnu,
erinev & sarnane,
heledus & tumedus,
kuum & külm,
jõud & mateeria,
aeg & ruum,