Monotoonne korduvliigutustega töö
narkomaania, suitsetamine, söömishäired, enesetapud.
2.3. Raskendavad tegurid
Lisaks eeltoodud mõjudele on tööl sageli ka raskendavaid tegureid nagu kehaline pingutus,
tööasend, kontsentreerumisnõuded ning tegevusvabaduse olemasolu. Füüsiline pingutus, mida
esineb näiteks käsitööriista kasutamisel, masina juhtimisel või materjali käitlemisel,
suurendab töötaja vigastuste riski. Kehale mõjuv pingutus sõltub lihastele ja liigestele langeva
koormuse suurusest.
Mitteergonoomiliselt organiseeritud töötamiskohad või muutmisvõimaluseta fikseeritud
tööasendid on samuti monotoonse töö puhul raskendavateks teguriteks. Viimased
eksisteerivad ka siis, kui keha, õlgu või kaela hoitakse fikseeritud asendis, näiteks selleks, et
tekitada käsitsi tehtava täppistööga alustamiseks stabiilne asend või kinnise ruumi puhul.
Vigastusrisk suureneb veelgi, kui tööd tehakse pika ajavahemiku kestel kehale pinget loovas
fikseeritud asendis.