Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid
lisab kulude nimekirja küllaltki kopsaka summa. Samuti elatuvad enamasti vaid riigirahast
pensionärid. Et oleks vähem inimesi, keda riik peab üleval pidama, näeb valitsus lahendust
sellele probleemile pensioniea tõstmises ehk inimesed jäävad pensionile 65-aastaselt. Seega
saavad inimesed vanaduspõlve nautima hakata alles aastaid hiljem võrreldes tänaste
pensionäridega. Arvestades praegust inimeste keskmist eluiga, mis meestel on 64,5 aastat ja
naistel 75,5 ning seda, et tihti mitteergonoomilised töökeskkonnad keskmist eluiga veelgi
vähendavad, ei jõuagi paljud inimesed üldse pensionieani elada. Elu jooksul kogutud fond
kantakse laste arvele edasi, kuid kuidas garanteerida, et need samad lapsed ise selle eani
elavad ja vanematelt päritud raha eest vanaduspõlves elu nautida saavad? Vastus on iseenesest
mõistetav, ei saagi, samas on raha aastate jooksul kaotanud osa oma väärtusest.
Lõppkokkuvõttes ei saa tagada, et rahal üldse enam mingi väärtus on, kui selle kasutamisaeg