on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust. Autoritarism- Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada.
väga erinevad. Demokraatia võib aga eksisteerida eeldusel, et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle, mis ei pruugi tihti üldse tõene olla ning seetõttu jääb ka võrdsus illusiooniks. Sageli tundub, et kastisüsteem ei ole ka tänaseks kadunud. Tihti räägitakse eliidist, millega tehakse küllaltki konkreetselt selgeks, et ühiskond ei ole võrdne. V. Pareto arvates on ühiskond alati jagunenud eliidiks ja mitteeliidiks, kus avaramas tähenduses saab võtta eliiti kui neid, kes on oma erialal edasi jõudnud ning saavutanud professionaalses hierarhias märkimisväärse seisundi. Kitsamas tähenduses aga mõistetakse eliidina vaid riiki valitsevat ladvikut, mis omakorda hõlmab enda alla valitsevat eliiti ja mittevalitsevat eliiti, kuhu võivad kuuluda nt võimekate poliitikute armukesed. Selline arusaam ei tohiks tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas enam eksisteerida, aga kohati eksisteerib see siiski. R
annaabi.ee 
