Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.
abstraktsed kujundid, fantaasia-kujutlused.
4. Emotsioonid, tundepuhangud, afektid (sh emotsionaalne vajaduspinge).
5. Keeleline arutlus ja mõisteline peegeldus (kontseptuaalne refleksioon) – kokku mõtlemine.
6. Kogemusmälu (äratundmised, oskused, teadmised).
37. Kirjeldage teadmatuse tüüpe ja nende väärtusi. Mis on teadmise loogiline ja sisuline vastand?
Teadmatuse tüübid
Täielik (mitteeirav) teadmatus: isik ei tea, et ta [seda tõsiasja] ei tea.
Täielik eirav teadmatus: “ei tea ega tahagi teada!”
Täielik intentsionaalne või ratsionaalne teadmatus: “isik ei tea, aga tahab teada või peab teada
saama”. Nt kohtunik on ja peabki enne kohtumõistmist olema asjast täielikus teadmatuses.
Osaline ehk pindmine teadmine: “ma tean, et Jupiteril on palju kaaslasi, aga ma ei tea, kui palju
neid on…” (Põhjuslike seaduste teadmine.)