Lepinguvälised võlasuhted
Käsundita asjaajamise (KAA) õigus:
Käsundita asjaajamine – üks isik teeb midagi teise kasuks, ilma et tal oleks selleks kohustust.
Kaks eesmärki: peaks soodustama seda, et inimesed üksteist vastastikku abistavad, teisalt
peaks see kaitsma ka soovimatu abi osutamise vastu.
28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA, õigustatud
ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja
mitteõigustatud KAA eeldused? Mitteehtsat KAA-d võib nimetada ka asjaajamiseks enda
huvides. Peamine eristamise alus? Eristamine sõltub asjaajaja tahtest, kui tal on tahe
tegutseda teise isiku kasuks, on tegemist ehtsa KAA-ga, kui tahe puudub on tegemist
mitteehtsa KAA-ga. Ehtne jaguneb õigustatud ja mitteõigustatud KAA-ks. Mitteehtne jaguneb
ekslikuks ja lubamatuks KAA-ks. Olenevalt KAA liigist on kohati võimalik kasutada ka muid
instituute nt alusetu rikastumine jne. Õigustatud KAA eeldused tulenevad §-st 1018 –
annaabi.ee 
