· Paljud soomlasid pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. · Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud pärisorjastada, unustati see ajapikku. Lätlased Eesti aladel · Lätlased asusid Lõuna-Eestisse, enamasti Kuramaalt. · Just Liivi sõja järel nihkus Eesti etniline lõunapiir praegusele joonele või koguni sellest põhjapoole. Oli ka kaugemate rahvaste esindajaid.. · Hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. · Mitteeestlasi oli 1630.ndatel aastatel Lõuna-Eestis kuuendik kogu maarahvastikust. · Põhja-Eestis võis olla see arv suuremgi. · Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama. · Võõrad võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed. · Võõrasustus jäi püsima vaid Peipsi ääres(venelased) ning Lääne-Eesti väikesaartel(rootslased) Suur näljahäda · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697 tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda · 1696
Muudest naabritest on tal vähem mälestusi. Kõige halvem oli see, kui nende toa seinte taga peeti pidu. Naabritest eraldas neid ainult suletud ja ehk tekiga kaetud vaheuks, nii kostis seltskonna laul ja kära nende tubadesse ja ei lasnud neil magada. Ehk on see üks põhjus, miks ta tänini kärarikkaid olenguid ei salli ja Pehapi Laur on teda joodikute vastu allergiliseks muutnud. Naabrite hulgas oli paar korda ka mitteeestlasi, Eestimaa venelased Trudnikovid ja lühemalt sõjaväelendur Silitski, venestund poolakas, kelle naine oli tatarlane ja mängis plaatidelt tatari muusikat. Nendega oli ta läbisaamine hea, vahel isegi parem kui eestlastega. Kui ta juba oskas natuke vene keelt, suunasid ema ja tädi teda seda jutuajamises naabritega kasutama. Mingit vastumeelsust vene keele nagu kõigi muude keelte vastu nende perekonnas ei olnud
annaabi.ee 
