Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
13000, viimastel aastatel küll juba kuni 15000, 2007. aastal isegi 15 775 . Surmade arv on küll kahanenud
20 000-lt 17000-le aastas, aga ületab ikkagi sündide arvu. Sündivuse langus on toimunud peamiselt
põlisrahvastikus, sest tulnukrahvastiku hulgas oli see niigi väga madal. Suremus on langenud aga
peamiselt tulnukrahvastiku osas,kus see varem oli väga kõrge. Nii ongi kahe rahvastiku iibenäitajad
ühtlustumas.
2007. aastal sündis eesti peredes 11 195 , mitteeesti peredes 4573 last, suri 11372 eestlast ja 5757
mitteeestlast. Niisiis on mitteeestlaste loomulik iive ikkagi veel negatiivsem kui eestlastel.
On karta, et kumbki rahvastik ei saavuta nullkasvu ja Eesti rahvaarv jätkab aeglast kahanemist ka
kaugemas tulevikus. Üheks tagajärjeks on muide vanuselise koosseisu kiire halvenemine, vanurite suhtarvu
plahvatuslik tõus, mis omakorda hoiab suremusnäitajad kõrgel. Rahvastikutaaste seisukohalt on Eesti