Biosüstemaatika teooria ja meetodid
(evolutsiooniliselt) kujunenud ühise päritoluga (monofüleetiline) isendite
hulk; liigid on varieeruvad ja ajas muutuvad, samal ajal ka suhteliselt
stabiilsed (püsivad); liigi isendid on omavahel ristuvad ja annavad elujõu-
lisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on oma-
vahel sarnased, teistest liikidest eristab neid hiatus - tunnuste selge,
üleminekuteta erinevus [ideaaljuhus, mida võib reaalselt täheldada peami-
selt mittedimensionaalse liigieristuse puhul, s.t. vähese arvu isendite
puhul]; liigile on iseloomulik teatud areaal (levila), mis võib koosneda
osa-areaalidest, ning teatud ökoloogiliste nõudmiste kompleks. Liike ise-
loomustab ka teatud minimaalne arvukus: üks eksemplar pole veel liik (are-
6
aal puudub!); loomade puhul on arvatud, et alates umbes 500 isendist võiks
rääkida juba liigist
annaabi.ee 
