Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust
Diabeetikust lapse hea hakkamasaamine lasteaias ja koolis
on otseselt seotud lasteaia-ja koolipersonali teadlikkuse ja toetusega, mida iga diabeedilaps
vajab. Tasapisi hakkab küll laps väljendama oma tundeid ja õpib kirjeldama seisundit, kuid ta
pole veel suuteline võtma vastutust selle eest kui palju ja millal täpselt ta vajab insuliini ja
millal oleks tarvis mõõta veresuhkrut. Samuti jääb alla 10 aastane laps hätta veel veresuhkru
väärtuste tõlgendamisel. See tähendab, et kui mittediabeetik saab koolis ja lasteaias üldiselt
söömise ja jooksmisega ise hakkama, siis diabeetik ei saa. Ta vajab kindlasti enda lähedusse
kompetentset täiskasvanut. Üheks heaks abivahendiks on viimasel ajal mobiiltelefon, mille
abil enamus lapsevanemaid ise oma lapsi juhendavad. Juhendamine, järelevalve ja kõrvalabi
peaks lapsele olema väljapool kodu tagatud nii, et lapsed ei tunneks eraldatust ja nad saaksid
vaatamata oma haigusele olla teistega võrdväärsed.