Venemaa 1917-1953
Valitsuse juht Kerenski üritas koos Krasnoviga bolsevikke kukutada, ent ebaõnnestunult.
Lõunas asusid kasakad toetama Ajutist Valitsust. Endised tsaariarmee ohvitserid hakkasid
värbama vabatahtlikke. Bolsevikud vallutasid aga jaanuaris 1918 Kiievi, veebruaris Rostovi
ning tegid märtsis sakslastega rahu. Esialgu tundus, et bolsevikud ongi võitnud (Kaledin lasi
end maha, olles kaotuses kindel, Kornilov sai aprillis surma), ent Antanti sekkumine ja Bresti
rahu ebapopulaarsus enamuse mittebolsevike seas võimaldasid uute kampaaniate alustamist.
Kaukaasias võeti võim bolsevistlikult Bakuu kommuunilt (26 komissari lasti hiljem maha).
Teine tagasilöök tabas bolsevikke seoses Tsehhoslovakkia Leegioniga, mis oli moodustatud
sõja ajal peamiselt tsehhidest, kes soovisid oma maad Austria-Ungari keisririigist iseseisvaks
muuta. Tsehhoslovakkia Leegioni eesmärk oli seega sõja jätkumine kuni Austria-Ungari ja
Saksamaa lüüasaamiseni