- naftasaaduste sattumine auru-veetrakti; - tahma, kütuse ja mittetäielike põlemisproduktide süttimine järelküttepindadel; - praod kollektorites ja torulaudades; - küttepinna torude deformatsioonid, läbipõlemised või purunemised, - veetaseme langus alla alumise lubatud piiri. Veetaseme langemise juhul tuleb peale katla seiskamist ja jahtumist teha küttepindade väline ülevaatus. Nähtavate defektide – deformatsioonide, pragude, sissesulamisjälgede jms. – puudumise või mitteavastamise korral tehakse katla hüdrauliline katsetamine töösurvega. Kui selle tulemusena lekkeid ei tuvastata, on vanemmehaanikul õigus lubada katel ekspluatatsiooni. Veetaseme langemine ja sellele järgnevad välise ülevaatuse ning hüdraulilise katsetuse tulemused peavad olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja sadamasse saabumisel katel esitatud klassifikatsiooniühingu inspektorile ülevaatuseks, kes langetab lõpliku otsuse katla edasise ekspluatatsiooni lubamise kohta.
emotsionaalse pinge või ajapuuduse tõttu). Kui katseisik peab otsustama lävelähedase signaali olemasolu või puudumise üle, võib oletada signaali olemasolu teatava aistingu teket kas (a) signaali tegeliku esinemise tõttu või (b) eksitava müra aistinguttekitava mõju tõttu. Müra olemasolul eksisteerib oht olematu nõrga signaali ekslikuks avastamiseks; oht kahaneb signaali müranivoost kõrgemaks tugevnedes. Otsus signaali avastamise või mitteavastamise kohta tehakse kahe sagedusjaotuse koosvõrdlemisel. Üks neist on ainult müra poolt produtseeritud sensoorse protsessi sagedusjaotus, teine signaali ja müra poolt koos produtseeritud jaotus. Nagu näitab graafikute koosvõrdlemine, on signaali avastajal põhimõtteliselt võimatu signaali mürast eristada, küsimus saab olla ainult selles, millise reageerimiskriteeriumi ta valib. Püüdes võimalikult palju signaale avastada, peab ta paratamatult