Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestmised
Ärkamisajal ideede
teostamine nõudis rahvalt suurt koostööd, milleks aga inimestel kogemused praktiliselt puudusid.
Vene keskvõimu jaoks oli oluline muuta Eesti suure Vene Impeeriumi osaks, seega ei saanud nad
lubada mingisugustki rahvuslikku liikumist. Sammuti oli baltisakslastel plaani siinseid eestlasi
germaniseerida.
Ka kõiki suuri eestlaste ärkamisaja plaane ei suudetud realiseerida. Üheks suurimaks
ebaõnnestumiseks võib lugeda Aleksandri kooli mitteavamine. Raha küll jõuti kokku koguda ja
isegi tulevane koolihoone osteti, kuid kooli eestikeelsena avada ei suudetud. Ka haritlaste vahelisi
tülisid ei suudetud lahendada. 1878 aastal tekkinud lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel süvendasid
ka pingeid Jakobsoni ja Janseni vahel. Neid tülisid kasutasid aga ära Rahvusliku liikumise vastased.
Vaatamata ärkamisaja ebaõnnestumistele andis see periood suure panuse tulevikku. Eestlased said