Hüperaktiivne laps
ütleb või teeb ,olgu see siis tavalaps või erivajadusega.Loomulikult on raske
hüperaktiivsust ennetada,kuid L.Mehilane eelneval väitel,et selline häire võib olla
geneetiline või siis keskkonnamjudest tingitud,peaks iga vanem mõtlema,näiteks selle
peale,kas suguvõsas on sellist häiret varem esinenud ja selle järgi talitama.
Kui lapsele on juba diagnoositud hüperaktiivsus,siis E.Lausvee peab oluliseks
vanemate ja lasteaiaõpetajate kannatlikkust,mitteautoritaarseid piire seadev ning
lapsele selgeid ja arusaadavaid nõudmisi esitav kasvatus.Tähtis on tunnustamine ja
kiitmine,sest see motiveerib last järgmine kord sama tubli olema.Riidlemine ja
karjumine ei too oodatuid tulemusi ja pigem mõjuvad tema häirele hoopis halvasti
ning süvendavad seda.Mistõttu oleks äärmiselt vajalik juba varases eas avastada
lapsel esinev häire,et sellega proffessionaalselt talitama hakata.Kui kujutada ennast